Lavastus: Lõikuspeo tantsud
Lavastaja: Eili Neuhaus
Teater: Rakvere Teater
Kestus: 2 tundi 45 minutit
Esietenduse kuupäev: 14. juuni
Külastuse kuupäev: 26. juuni
Kahjuks mul pole ühtegi asjakohast märget märkmikus sellest kuupäevastki ja lisaks sellele, kui olin enam-vähem rahuldava asja valmis kirjutanud notes’is, kustutasin ma selle kogemata täiesti ära ja muidugi edukalt tegin veel mingi liigutuse, mis ei lubanud mul tagasi võtta oma rumal samm. Ehk siis see siin teie ees on nüüd ühegi märkmeta, teist korda ümber kirjutatud teks, mistõttu on ta võimalikult kompaktne.
Arkna mõisa lähedal ma valisin telkimiskohast mahajäetud veeveski (lausa pesemisvõimalus olemas – läbipaistva veega külm jõgi) ja etenduse vältel olin mõtetega kitsi ja jäneseid pildistamisaparaadiga jahtimas.
Mulle on jäänud mulje, et kellelegi Rakvere Teatris väga meeldib punane ja sinine valgus (tihti mõlemad ühe tüki jooksul) hetkede pingelisuse rõhutamiseks.
Vaatajad olid paigutatud kahele poole (nii nagu mulle meeldib), et vaadata üksteise nägusid. Sain kinnitust, et unine olla on täitsa norm. Kuigi oli pime, olen kindel, et tabasin veel kaks nägu pikemaajaliselt silmi kinni hoidmas.
Kolm ilusat viiuldajat olid toredad.
See oli üks neist tükkidest, millel mul pole kahju mälust ära kaduda. Lugu perest, milles igaüks on kuidagi ebaõnnelik. Bad vibes. Lahutatud pere. Meeleheitel ema. Isa, kes otsustas pärast mitut aastat tagasi tulla oma niase juurde, kuid hakkas teenijatüdrukut sebima. Tark introvertne poeg, kes oli ainuke tegelane/näitleja, kes mu tähelepanu oma monoloogidega elust hoidis etendusel.
Kõige selgemini tuleb siiani tihti meelde laul ”What shall we do with the drunken sailor”, mis jäi meelde kui selle lavastuse hümn. Misjuures tundub mulle, et seal mängiti mitte päris originaali, aga ma pole kindel, oli see eesti keeles või lihtsalt kuidagi muudetud tempo või mis.. Sest peale etenduse külastust olen ma seda laulu kuulnud vähemalt viis erinevat versiooni ja täiesti juhuslikel asjaoludel.
Foto allikas: Rakvere Teater