Lavastus: Holy rage
Lavastaja: Stella Kruusamägi
Teater: Viljandi Teatrihoov
Kestus: 50 minutit
Esietenduse kuupäev: 5. detsember
Külastuse kuupäev: 5. detsember
Viljandi teatrihoov. Lõke. Kuum piprane glögi. Mina veel ei aimanud, mis ees ootab…
Eemalt (hoone seest) hakkasid kostuma võrdlemisi vaiksed ja kutsuvalt rahulikud elektrikitarrihelid. riffid?
Laval (külmas ruumis põrandal) lamab mõnemeetrise tapeeditüki peal naise keha.
Keha hakkab liikuma, igat liigutust jäädvustades paberile mõne kehaosa kontuurjoone markeriga tõmbamisega. Muusika kiireneb, keha kiireneb. Varsti ei näe kontuurjooned välja isegi nagu püüdlused, lihtsalt kiire sodi. Pealispindne hingetu kiire sodi… nagu meie maailmgi, he he. Või pigem inimeste suhted enda, teiste omalaadsete ja maailmaga? Või eneseväljendus üldse? Midagi sinnapoole vist.
Keha väljendab ärevust ja ärrituvust. Tõuseb püsti, mässib tapeedi sisse tissid ja läheb ringe kõndima. Laval. Nagu moshpit’i algataja.
Päris kiiresti muutub ilus naise keha minu silmis väikeseks kaitsetuks lapseks, kes püüab iga hingetõmbega koguda jõudu, et teha ennast kuuldavaks, nähtavaks.
Paberist rebeneb välja. Aga nüüd teibib ennast kinni. Mida tugevam vastupanu (hobuserakend), seda tugevam soov sellest välja rebeneda. Millalgi leidis ta suurema noa ja hakkas oma jalgu kinnihoidvat teipi katki peksma. Nagu hiljem selgus, oli ta ka jalga haavanud.
Otsene suhtlus publikuga nendelt sallide mahakiskumise näol. Ühe tüdruku alt tõmbas tooli, mille siis vastu seina ja põrandat viis minutit loopis.
Minul õnnestus ka tükikese teatris enda süles tunda. Istus, nuusutas mu juukseid, õrnalt kägistas sallist ja hammustas kaelast ka piisavalt õrnalt. Huvitav, et ma ei tundun ühtegi ebameeldivust. Tundsin vaid, et tahaks talle kinkida soojust ja turvatunnet. Ma paitasin õrnalt tema käsi, aga ruumis oli nii külm, et see võis pigem kõditav olla, kui paitav.
Üldiselt on ju tore, et kõigil on võimalus ennast väljendada. Ma ainult ei mõista, miks võib tahta selle asemel, et ”ravida”, kanda üle valulikku seisundit ka teistele. Mina ise olen seda endal keelanud ja mulle üldiselt ei meeldi, kui mulle surutakse peale kellegi teise probleemide lahendamine, mis sest, et ainult minu peas. Ma oskan ise võtta endale piisavalt koormust teiste aitamisega..
Kokkuvõttes suur austus ja suur tänu, et sellist teemat just sellisel ausal ja moondumatul kujul inimestele näidati.
Foto allikas: plakatifoto