LavastusPöialpoiss Nilss Karlsson
Lavastaja:  Kaido Rannik
Teater:  MIKSTEATER (Iloni Imedemaal)
Kestus:  40 minutit
Esietenduse kuupäev:  30. november
Külastuse kuupäev: 5. detsember

 

Jõudnult Iloni Imedemaale tund aega enne etenduse algust, soovist soojeneda tekkis mul võimalus tutvuda lähemalt majaga seestpoolt nii sisuliselt kui ka ajalooliselt. Ja soojust sain palju rohkem, kui oskasin tahtagi. Püsinäitus Iloni elust ja kunstist ja ülemine korrus muuseumilaadsest mängutoast andis majale kohe kuhjaga rohkem väärtust. Muidugi tegelikult saab seda soojust vist igalt poolt, kui anda oma panus pühendumuse ja kontsentreeritud tähelepanu kujul.

Siis hakkas rahvas kokku tulema ja minul hakkas väga valus. Kas inimesed lähevad kasvatajaks selleks, et tõestada endale oma võim kellegi üle? Kaks kasvatajat olid veendunud, et lapsed ei tohi naerda ega üldse mitte kuidagi reageerida laval toimuvale. Veel nad ei tohtinud tahta istuda teistest kaugemal kõrgemal, kus nende teatrikogemust ei segaks eesistuvad pikemad lapsed. Väga kurb situatsioon.

Etendus ise oli päris tore, kuigi sõnum jäi arusaamatuks.
Peategelane poiss avastas halbades tngimustes elava pöialpoisi, kellele ta siis hakkas tooma toitu ja tekke ja muud elu mugavaks tegevat. Miks ei võtnud ta pöialpoisi enda juurde elama kohe? Sest lugu lõppes sellega, et võttiski. Ma ei saanud aru, kas ta kartis ema või kas oli üldse midagi peale selle, et tal mõte lihtsalt aeglaselt kasvas.

Samas, võibolla oligi suurim õppetund selles, et enne seda, kui keegi enda juurde koju tassida (näiteks poolsurnud kassipoeg või katkise tiibaga nahkhiir), proovi kindlaks teha, et nad sind ära ei tapa või midagi..
Või ka näiteks et:  Kui tahad aidata – aita! Aga ära võta terve kontroll enda peale.

 

1 ) Kuidas sa kirjeldaksid lavastust inimesele, kes pole seda näinud?
Lapsi tõmbas kaasa, pani naerma ja vahel veidi kiljuma isegi naerust. Armas ja julgustav.

2 ) Mis oli üks meeldejäävamaid hetki laval?
See koht, kui peategelasel tuli meelde, et ta õde on surnud. Ma olen üldse vaimustuses, kuidas osatakse surma teemat lastele ettekanda. Ma ei usu, et on õigem surma varjata neilt.

3 ) Mis tunne või mõte sulle lavastuse juures kõige rohkem kõlama jäi?
Vaatamata sellele, et aitamine ja hoolimine on enamasti vanemas eas üdini omakasupüüdlik, on see ikka tore asi mida teha.

4 ) Mis üllatas?
Kasvatajate ebaprofessionaalsus.

5 ) Mis häiris?
Kasvatajate kõrvalviibimine.

6 ) Mis jäi arusaamatuks?
Kasvatajate käitumine.

 

Foto allikas: plakatifoto