Lavastus: Südame sosin
Lavastaja: Margo Teder
Teater: VAT Teater
Kestus: 1 tund ja 30 minutit
Esietenduse kuupäev: 28. november
Külastuse kuupäev: 29. november
Üks näitleja. Väga leidlikult lahendatud lava ja kujundid, ainult et natuke liiga palju plastikut. Punane.
Oluline teema avatud väga armsalt, piisavalt mitmekülgselt, humoorikalt.
Hea meel, et kogu tunnetel põhineva teatri kõrval tuuakse vaatajateni miski, mis tuletab meelde keskenduda hoopis vastpidisel – rahul ja rahulikkusel, ehk põhimõtteliselt tunnetevaikusel.
Laval sai süda ise endale kõnevõime ja rääkis ”oma inimesega”, mida ta valesti teeb, mida võiks vahel teistmoodi teha. Alguses tundusid kõik soovitused väga pealetükkivad ja ühepoolsed, justkui et ”ära kuula mõistust! Ainult mina, süda, hoian sind elusana!”, aga siis sai ka see väide sõbraliku vastuväite endale seltsiliseks. Kõigeks vajalik lihtsalt on tasakaal.
1 ) Kuidas sa kirjeldaksid lavastust inimesele, kes pole seda näinud?
Meelelahutuslikus vormis armas loeng kõikidele inimestele, kes elavad keskmist elu tänapäeva tempos.
2 ) Mis oli üks meeldejäävamaid hetki laval?
Kui näitleja hüppas suure fitness palli peal, sümboliseerides sellega südame pumpamist. See oli lihtsalt armsalt naljakas.
3 ) Mis tunne või mõte sulle lavastuse juures kõige rohkem kõlama jäi?
Rahu, rohkem rahu.
4 ) Mis üllatas lavastuse juures?
Otsekoheseid sõnumeid, millele inimesed peaksid rohkem mõtlema vist ikka saab lavastada nii, et inimene viitsiks tulla ja mõelda kaasa peale nõmedat tööpäeva, ilma, et ta vihaselt mõtleks, et on veel üks asi, millele peab enda mõtteid koormama.
5 ) Mis häiris lavastuse juures?
–
6 ) Mis jäi arusaamatuks?
Kuidas publikule see meeldib, kui neid ”õpetatakse elama”, sest tundus, et meeldis piisavalt, et julgeks selle idee suunas rohkem lavastada.
Foto allikas: kodukas