Lavastus: Elu ja armastus
Lavastaja: Aare Toikka
Teater: Endla Teater
Kestus: 3 tundi
Esietenduse kuupäev: 3. november
Külastuse kuupäev: 28. november
Esiteks ma väga soovitaks vaatama minna etendust ilma suure etteuurimisega, sest see oli tõepoolest ilus kompositsioon. Naeratada saab ja nutta.
Lugu räägib noorest neiust, kes veendunult keskenduna õpingutele ja eneseteostusele läheb maalt linna, et kasvada kui inimene. Muidugi kõik uskumused sellest, et meest tal vaja pole ununevad täielikult kui keegi teda tähele paneb ja kättesaamatusest tuleneva uudishimu tagajärjel päris pealetükkivalt ennast kooselupartneriks pakub. Loomulikult läheb mitte nii, nagu võiks unistada.
Näitlejad tegid imelise töö. Arvestades sellega, et kõik teavad, kuidas lugu lõpeb, oli huvitaval kombel vähe oluline, mis juhtub. Tõenäoliselt oli meeldiv keskenduda sellel, mis oli siin ja praegu laval.
Kui mees tüdrukul põlle eest tõmbas läks päris kuumaks. Ja sellest järgnev osa oli ka päris võimas emotsioonaalne porno (emotsioonide stimulant).
Märgatud: enamik kahaneva juuksepiiriga mehi on (erineva taseme) nartsissistid (mis ei pruugi üldse halb olla… lihtsalt tähelepanek päriselust) Huvitav, et näitlejad sobivad nii hästi oma rollidesse, kuigi ma ei tea, missugused tegelased nägid välja originaaltekstis.
Lugu ise on pigem väga eksitava sõnumiga peaaegu kõikide tegelaste poolt. Kõige puhtam tundus kodutu tüüp. Kuigi meeldiva üllatusena oli üsna harukorde juhus tunda huvi iga karakteri elu, tunnete, vaadete, huvide, mõtete vastu. Tavaliselt keskendutakse ühele või kahele, või kantakse kõiki aga nii pinnapealselt, et kõik läheb sassi ja siis ei viitsi üldse keskenduda.
Uus sõna mulle: amüseerima
Haigutasin 0 korda.
1 ) Kuidas sa kirjeldaksid lavastust inimesele, kes pole seda näinud?
Väga hea vaatemäng selleks, et tunda tundeid.
2 ) Mis oli üks meeldejäävamaid hetki laval?
See samune põlle eest tõmbamine ja siis millalgi hiljem suudlus ka. Kellelgi pole lihtsalt ammu meest olnud…
3 ) Mis tunne või mõte sulle lavastuse juures kõige rohkem kõlama jäi?
”Armastan sind lapse pärast, keda ma sult palun”
Ja paljud muud väited, mis olid ettekantud piisavalt selgelt, et näha neis ”probleemi”.
4 ) Mis üllatas lavastuse juures?
Iga karakteri väljenduv värvikus; tunnete ehtsus; mõtteliselt ligipääsetav ”viga” erinevates maailmatajumisvõimalustes.
5 ) Mis häiris lavastuse juures?
Liiga ehtsad tunded (mulle ei meeldi need stimulandid üldse)
6 ) Mis jäi arusaamatuks?
Et kas ei jää poolikuks edastatav teos laval, kui jätta võrdlemisi vähe ruumi selle mõtestamiseks ja lahendamiseks. Sest vaevalt inimesed koju minnes hakkavad analüüsima, mida iga tegelane valesti tegi ja kuidas peaks selle asemel käituma.
Foto allikas: Mats Õun