Lavastus: Kuningas Lear
Lavastaja: Vladimir Baitšer
Teater: Theatrum
Kestus: 4 tundi 30 minutit
Esietenduse kuupäev: 19. november
Külastuse kuupäev: 21. november
Saali jõudes kontrollisid turvamehed pulditaoliste detektoritega midagi… küsisid, kas telefone või isiklike asju on. Vastasin, et on. ”A, okei”
A… okei… selge..
Inglismaa kuningas Lear on kindlakäeline valitseja oma maale ja armastav isa oma kolmele tütrele. Tema valitsemisaeg aga hakkab lähenema lõpule. Ta otsustab jagada võimu ja kuningriigi oma kolme tütre vahel. Selleks peavad tütred avalikult välja ütlema, kui palju nad teda armastavad. Kaks tütart seda teevad aga kõige noorem keeldub pugemast ja väidab, et armastab isa ei rohkem ega vähem kui tema õed, sest tões peitub tõeline armastus.. mitte selles, mida keegi kuulda tahab. Seega ta oma tükki ei saagi. Väga huvitav lugu, aga minu jaoks väga veniv ja raske jälgimiseks ja kohalpüsimiseks lavastus.
Palju detaile, millele oleksin mina tahtnud mingeid eepilisi effekte juurde lisada, sest nad jäid tühjaks. Näiteks kui dramaatilise muusika saatel lift aeglaselt alla sõitis, pidi täiega kõlama alla jõudes see mikrolaineahju kelluke.
Lavakujundus oli tore ja vahva ja huvitav (niikaua kuni ma lootsin, et seda kuidagi huvitatavalt kasutatakse.. (ei tohi päris nii karmilt ka inimestele lootusi ette sööta ja siis mitte midagi teha nende võimalustega)). Laval oli kahtlase väärtusega puust konstruktsioon, veidi köisi seinte ääres, ja lõpupoole näidati ka tõstukitaolist mehanismi, mis oli lausa üles-alla liikumiseks võimeline.
Ilus keel aga mitte väga. Ma ikka veel ei tea, mis teeb mahlakaks ühe tegelase. Ei tea ka seda, kuidas muuta kõne kuulamiskõlblikult väärikaks. Ometi ei ole ju selleks meetodiks hääle tõstmine, mis tihti (mitte sel korral) hoopis ebameeldivaks muudab kogemuse.
Aga jällegi minu kõrval istuv vaataja oskas hästi hinnata nii näitemängu kui ka tervikut, lisades sinna juurde, et Draamateatris on ta ka magama jäänud (jee ühtekad) Aga siin näed on huvitav ja kõike…
Raamatut ma loeks.
Foto allikas: plakatifoto