Lavastus: Keisri hull
Lavastaja: Rein Pakk
Teater: ERM Teater
Kestus: 2 tund 40 minutit
Esietenduse kuupäev: 5. oktoober
Külastuse kuupäev: 28. oktoober
Teate, teele satuvad vahepeal sellised inimesed, kes on jube tüütud aga neil on jube palju rääkida. Ja nad räägivad ja räägivad ja räägivad. Sina istud verest tühjaks jooksnud näoga ega püüa enam isegi naeratada. Nad räägivad edasi. Sa ei kuula aga sa ei ole võimeline midagi muud ka mõtlema, sest see sumin on tüütub kui sääsk magamamineku ajal. Lõpuks nad räägivad enam vähem tühjaks, sa tõmbas kopsud täis värsked õhku ja lähed oma päevaga edasi aga siis saad aru, et nüüd otsid sa lahendust nende probleemile. Et kõik see tekst on sisestatud sinusse ja ega ta niisama kergelt sealt välja ei lähe.
Selline asi võib juhtuda ka etendusega.
Üks väga väheseid märkmeid, mida ma tegin märkmikusse ütleb:
”Kolm tundi päevas
On ikka karm
Veeta nii nagu mulle
Üldse ei meeldi”
Siis veel:
”Vähemalt kellelgi mu läheduses on meeldiv parfüüm seega istumine kõige ebameeldivam pole”
Ja veel:
”Mulle väga meeldib Elina (Purde) ja see tumedapealine nukunäoga (Jekaterina Novosjolova).
Aga samamoodi mulle meeldib elus jälgida inimesi kasvõi tänaval,
Lihtsalt et ei arvaks, et mulle etendus meeldib”
Nad meeldivad mulle näitlejatena väga ja mul oli kahju, et ma neid sellises rollis/etenduses näen, mis mulle ei meeldi.
Ehk siis nagu me näeme, tuju polnud mul kõige parem ja teadlik keskendumisvõime puudus. Aga vaatamata sellele, ma tean hästi, millest lugu rääkis:
Tüdruku vaesest perest võttis naiseks rikas mees. Mees võttis tüdruku venna ka kaasa, et too hariduse saaks.
Olid mingid jamad keisriga ja mees saadeti vangi. Vangis ta läks hulluks. Hulluks läks vist selleks, et vangist välja saada.
Mees ja naine olid jõudnud juba poja teha kunagi.
Kui kõik olid koos, otsustasid nad põgeneda teisse riiki. Valmistusid väga pikalt, sest tol ajal see põgenemine vist nii lihtne polnud. Kui oli aeg käes, mees ütles, et ta ikka ei tule.
Näitlejad olid toredad aga ma ei saa aru, kuidas sellist teatrit vaadata.
Ma ei saanud aru, mis oli selle tüki sõnum ja mida ma oleksin võinud õppida.
Ja etendus ise ei tõmmanud uudishimu peale, et sügavamale kaevata.
Minuni ei jõudnud tuum ja mina ei jõudnud tuumani.
Foto allikas: plakatifoto