Lavastus: Mowgli
Lavastaja: Birgit Landberg
Teater: Must Kast
Kestus: 2 tundi
Esietenduse kuupäev: 1. juuli
Külastuse kuupäev: 22. juuli
Pean tõdema, et mul olid ootused Musta Kasti suhtes, sest eelneval paaril korral, kui ma nende etendusi või näitlejaid nägin, meeldisid nad mulle väga.
Lisaks oli see kord väga palav, mis tegi mu keha ja aju maksimaalselt laisaks. Jälgisin etendust lihtsalt lahke naeratusega.
Mulle meeldis, kuidas huntide kostüümid kohevnesid hüpates ja väristades keha. Graatsilised kitsed nägid välja väga toredad närides puulehti. Kuigi kitsede ja ka ahvide puhul poleks peale esimest korda vist nii huvitav kehakeelt jälgida, kui poleks liibuvaid halle kostüüme ilusatel kehadel (enamasti naised). Ilus siiski. Meeldis, kuidas Kristjan Lüüsi sinine kostüüm sobis ta imestunud pigule, millega oli näha siniseid silmi ja see kõik ühtselt sobis. Puma roll oli väga ilusalt ja sobivalt täidetud (Jaanika Tammaru).
Ootused on saatanast. Ise olen süüdi. Te kõik olete väga ilusad.
Igatahes.
Ma ei tea, mida pidi see etendus minuga tegema. Ma ei naernud ega leidnud enda jaoks uusi mõttesuundi. Pilt oli üldjoontes keskmine. Ma olin väga õnnelik, et lavaks on üks väike metsanurga küngas, kuigi ka selles osas olid mul vist ootused suuremad kui oleks objektiivne. Kasutati põhiliselt puhast väikest lavapinda. Aga eks see ei pidanudki nõudma tähelepanu ja pingutust, tavaline armas koguperelavastus. Oli küll paar kohta, kui mingi sõna või lause või liigutus panid kõhu pingule nii, et see pressis järsult õhku ninast välja (et peaaegu nagu naljakas). Looduse ja inimese koostöö teema on minu jaoks väga huvitav. Muidugi lootsin ma, et leian etendusest uue mõttealgatuse, sest seda teemat ma ise pole veel palju sõnastanud ja läbimõelnud. Tundub, et seal ka poldud liiga palju vaeva nähtud. Tänu sellele tuli etendus lihtne.
Foto allikas: Gabriela Liivamägi/Must kast