Lavastus: Rasmus, Pontus ja Lontu
Lavastaja: Eva Kalbus
Teater: Iloni Imedemaa
Kestus: 2 tundi
Esietenduse kuupäev: 4. juuli
Külastuse kuupäev: 23. juuli
Lihtne lugu lastele.
Peale hiljuti nähtut Piip ja Tuutu juubeli etendust, kus lapsed päris täitsa kiljusid naerust ja rõõmust, ei oska ma lihtsat ja tavalist lasteteatrit vastu võtta.
Kindel lemmik oli koer Lontu, keda mängis noor tüdruk. Haukus väga ehtsalt ja kallistas pidevalt oma peremehe Rasmuse jalgu. Teised näitlejad olid poolharrastusteatri kohta ka piisavalt toredad.
Astrid Lindreni süžee. Ühest tavalisest päevast sai korraga suur seiklus läbi eluliste mõtiskluste ja väärtuste. Kaks poissi võitlesid õigluse eest.
Probleeme oli vist isegi rohkem kui kaks, kuid see ei teinud lugu huvitavamaks. Rasmuse vanem õde vaevles esimese armastusega; Mõõganeelaja Lafredo koos oma õpipoisiga plaanisid ja teaostasid hõbeda varguse, millele Rasmus jälile sai, mis seadis ohtu koera ja muidugi oli kõik kõigega seotud. Loomulikult lõppes kõik imeliselt.
Jäi mulje, et Alfredo oli ainuke, kes püüdis otse välja öelda mingeid õpetlikke mõtteid näiteks aususest. Ma ei mõista, miks oli see tema, sest ta oli mitte kõige halvem ega ka sugugi hea. Võibolla see oligi tema karakteri eripära.
Foto allikas: Indrek Kalbus