Lavastus: Külmunud laulud
Lavastaja: Irina Kondrašova
Teater: Vene Teater
Kestus: umbes 2 tundi
Esietenduse kuupäev: 8. detsember
Külastuse kuupäev: 9. detsember
1 ) Kuidas sa kirjeldaksid lavastust inimesele, kes pole seda näinud?
Vaidlematult üks südantsoojendavamaid kogemusi. Lugu algas sellest, et üks töösse uppunud, oma aega taga ajav noormees oli vanaema palvel talle valimas kuusepuud jõuluks. Noormees ei suutnud uskuda müügimeest, et igal jõulupuul on oma hing ja et lähenema neile peab just läbi selle. Alahinnates teadliku valiku olulisust nö karistuseks võttis põhjatuul ta kraest kinni ja viis kaugele tundrasse, ühte väiksesse linna. Linn oli väga armas ja ühtne, oli vaid üks mure – seal ei pääse välja.
2 ) Mis oli üks meeldejäävamaid hetki laval?
Eks ikka see, kus pisar silma tuleb. Seekord toetavalt kinnitavatest kujundlikest mõtetest, näiteks kui noormees oli juba peaaegu väljapääsu leidnud (pidi lihtsalt sama tuule sabast kinni haarama ning see oleks ta siis koju viinud), oli mööda treppi taeva poole ronimas, kus tuuled liiguvad, aga poole peal jäi seisma ja ronis alla. Ta oli segaduses, sest ei teadnud, kuidas ta selle sama tuule peaks ära tundma. Kohalikud seepeale ütlesid, et oma tuule tunneb igaüks ära, kui kord seda päriselt tunneb. (Vene keeles kasutatakse sõna ‘’tuul’’ ilusamal kujul, kui eesti keeles. ‘’Poputnqj veter’’ otsetõlkes kui ‘’samasuuna tuul’’ tähendab kerget ja voolavat edasiliikumist, kasutatakse ntks soovina kui keegi läheb kaugemale reisima, umbes nagu ‘’tuult tiibadesse’’, aga üldse ‘’tuulel’’ on vene keeles palju erinevaid kasutusvõimalusi nagu ka paljul muul….)
3 ) Mis tunne või mõte sulle lavastuse juures kõige rohkem kõlama jäi?
See sama kõik armas elukinnitav suunamine. Umbes, et tee head ja see tuleb tagasi; Ela elu mitte tapa end mõttetu stressiga; Tee seda, millesse päriselt usud ja nii edasi.
4 ) Mis üllatas lavastuse juures?
Väga tihti lapsi alahinnatakse. Oleneb muidugi ka vanusest, aga nii tihti tundub, nagu tegijate arust lapsed on need olevused, kellele peab nõmeda piniseva häälega venivaid kommentaare öeldes teda põskedest näpistama (kaudses mõttes seda kõike). Meeldivalt üllatab iga kord, kui lastelavastus on vägagi vaadatav täiskasvanule ja eriti Mulle.
5 ) Mis häiris lavastuse juures?
Ei ütleks, et midagi häiris. Ma olen juba piisaval harjunud ‘’keskpärasusega’’, seega kui midgi on lavastuses Hea, olen mina rahuldatud ja vahest täitsa suures vaimustuses.
6 ) Mis jäi arusaamatuks?
Miks sellist südamlikku ja motiveerivat teatrit nii vähe on..?
Foto allikas: plakatifoto