Lavastus: Nikolaus ja apelsinid
Lavastaja: Anne Velt
Teater: Ajateater
Kestus: 50 minutit
Esietenduse kuupäev: 5. detsember
Külastuse kuupäev: 7. detsember
Olen naerdes veidi ”vihane” selle peale, et viimane apelsini laul on mul siiani peas kõlamas, kui apelsine näen või kuulen väiksematki vihjet nende eksisteerimisest. ”Na na nana ape- apelsiinid… na na nana nana na na”. Sõnu ei mäleta, aga viisi ja ”ape-apelsiiiiniiid” väga hästi.
1 ) Kuidas sa kirjeldaksid lavastust inimesele, kes pole seda näinud?
Väga armsalt õpetlik lavastus sellest, kuidas inimesed tegelikult pole kunagi ”halvad”, nad lihtsalt otsivad väljapääsu oma ”halvast” situatsioonist erinevate meetoditega, mis ”tavalisele” inimesele võivad tunduda vastuvõetamatud. Samuti näitas hästi läbi ema tegelase, kui ebavaalik on olla lühinägelik ja mitte tahta mõelda, kuidas keegi teine ennast tunneb, või et see, et keegi ”vaene” on ei tähenda, et ta on kuidagi ebakompetentsem elus.
2 ) Mis oli üks meeldejäävamaid hetki laval?
See, kui naiivselt inimesed peitsid ennast ja asju kõige ilmselgematesse kohtadesse. Ja siis teised inimesed loomulikult ei leidnud neid.
3 ) Mis tunne või mõte sulle lavastuse juures kõige rohkem kõlama jäi?
Et kui väga vaja, siis leiab igale inimesele õigustuse ja vabanduse.
4 ) Mis üllatas lavastuse juures?
See, et laste jaoks ei taha eriti keegi pingutada usutava näitemänguga.
5 ) Mis häiris lavastuse juures?
Et ka laulmise kvaliteedi viilimisega ei tegele eriti keegi lastelavastust
6 ) Mis jäi arusaamatuks?
Mulle isiklikult tundub, et lapsed mõistavaid selliseid justkui iseenesest mõistetavaid teemasid palju paremini, kui täiskasvanud. Et noh, miks täiskasvanutele ei kanta ette asju vormis ”Tee nii ja mõtle naa”.
Foto allikas: suvaline screenshot kodukalt