Lavastus:  Caligula
Lavastaja:  Lennart Peep
Teater:  Must Kast
Kestus:  2 tundi 35 minutit
Esietenduse kuupäev:  8. november
Külastuse kuupäev: 27. november

 

Kõik algas sellest, kuidas tüüp kivi mäkke lükkab ja siis sellega koos maha kukub. Mitu korda järjest. Ilus keha ilusal taustal. Võibolla nii ilus, et ma hüpnotiseerusin.

Ärkasin järsku tugevat vibratsiooni istmiku all tundes, mis tuli bassikõlaritest koos mingi heliga. Jäin ilma sellele eelnevast eelloost Caligula kaotatud armastusest ja kuidas ta jõudis järeldusele kõiki hävitama hakata.

Tahtsin ka seekord vabanduseks tuua, et olin väsinud ja mida iganes, aga võibolla pole asi minus… Võimalusena pakun välja, et asi on ruumis. Sest eelmine kord tundsin täpselt samasugust talumatut kurnatust, tähelepanuvõimetust ja hajameelsust. Justkui mõni kuri vaim imeks minust eluenergiat välja. A võibolla on seal lihtsalt halb ventilatsioon?

Samas täiesti imeline mängumaa lahendus. Kuldkollane siidpehme kangas üle terve välja, mis kattis midagi väga pehmet. Keskel suur kahe paralonmadratsikõrgune ring. Sellest mõlemal pool laiad trepid, mis kohtuvad keskel ringi taga, ka paralonmadratsitest. Tahaks endale sellist.

Huvitav, kui palju miskit sõnastamatut lisas kompositsioonile maksimaalne visuaalne pehmus ja vastanduv sisuline karm ja hirmuäratav järskus. Emotsiooni vaidlematult oli.
Kuid lugu jälgida selle sõnastusele keskendudes oli ebamugav. Täselt ei suutnud sõnastada. Aga dialoogid (ja enamasti kõik kõned) tundusid
1) kuivad ja elutud (mida iganes see ka ei tähendaks, need sõnad väljendavad täpselt seda, mida ma tunnen)
2) kiirustavad (iga kord, kui kuulsin mõne huvitava mõtte olulisel teemal, tegevus kas läks edasi kuhugi mujale või muutis suunda täielikult. Tänu sellele töötasin välja süsteemi ja lubasin endal ‘’niisama dialoogide’’ mittekuulamisega energiat säästa, tänu millele kujunes välja järgmine puudujääk).

Mitmel põhjendamatul põhjusel ma väga tahan, et Must Kast mulle meeldiks, aga ma ei oska. Võibolla olen veel liiga noor..

1 ) Kuidas sa kirjeldaksid lavastust sõbrale, kes pole seda näinud?
Päris naiss aga ma ei oskanud keskenduda.

2 ) Mis oli üks meeldejäävamaid hetki laval?
See tants, kui Caligula seisis ringi keskel (aga mitte keskel, ja see väga häiris mind) ja tema ümber tõmblesid ja väänlesid teised tegelased. Tahtsin hõigata, et ‘’liikuge veits paremale’’, siis oleks norm.

3 ) Mis tunne või mõte sulle lavastuse juures kõige rohkem kõlama jäi?
Veel avatud mõte hirmutamisega saavutatavast võimus. Millalgi, kui vaba aega leidub, hakkan mõtlema sellest, kuidas hirmutajat rahustada.

4 ) Mis üllatas lavastuse juures?
Haakrist kuu peal

5 ) Mis häiris lavastuse juures?
Lisaks sellele, mida ma olen juba maininud, mitte otseselt lavastusega seoses küll, aga natuke ebameeldiv oli see, et tooli tagumised jalad olid umbes pool sentimeetrit äärest, millesse võisid kõik kukkuda. Mõned kukkusidki veits.

6 ) Mis jäi arusaamatuks?
Et kuidas käsitleda huvitavaid tektse nii, et need olulised kohad oleksid tabavad.

 

Foto allikas: plakatifoto