Juba homme on minu esimene ametlik tööpäev teatrivaatajana. Umbes täpselt 2 kuud tagasi tundus see minulegi natuke ulmeline, rääkimata inimestest, kellega ma oma unistuse töökohale kandideerimist jagasin. Enamus isegi tõeliselt ei kuulanud, lasid selle informatsiooni lihtsalt kõrvust mööda.
Ma siiralt usun oma võimetesse hästi suhtuda igavasse ja oma oskusesse sealt midagi kasulikku leida ja seda omastada. Seega kõik need hirmutamised igava teatri kohta mind mõjutanud ei ole. Ent ootused on üsna suured. Kui varem oli täielik kokkupuute puudus, nüüd on ära vaadata kõik Eesti kutselised uuslavastused. Tänu toredale ettevalmistusprotsessile ühtegi hirmu ei ole. Ärevus on ainult positiivne. Ma olen kindel, et aasta saab olema suurelt elumuutev.