Lavastus: Teenija-Käskijanna
Lavastaja: Jan Teevet
Teater: EMTA ooperistuudio
Kestus: 1 tund
Esietenduse kuupäev: 4. mai
Külastuse kuupäev: 20. juuni
Neli armsat noort näitlejat. Olustvere mõisa ruum trepiga ilusat karamellipruuni puidust trepi ja rõduga, seinad vihmase teava helesinist värvi. Mulle tundub, et olnuks ruum ja sisustus üritanud midagi olla, oleks asi hoopis vaesem. Ruumi autentsus lisas olukorrale iseloomu. Ja lisaks polnud see liiga suur, et mugavdada enda kui kõigest vaataja piir. Hubane.
Hääled kahel häälega esitajal olid muidugi imelised, aga miski pärast jäi see veidi tahaplaanile (minule kui visuaalsele inimesele). Sõnadest oli selgelt aru saada, mis ei takistanud huvitatult jälgima tegevuste kulgu.
Ilus teenijatüdruk oli tüdinud noore mehe pirtsakusest ning naiselike trikkidega pani ta lõpuks endaga abielluma. Lihtne armas lugu, mida saatis kahe tummi mees-teenija koomiline olek – nad pidevalt kas jäid ette, tegid rumalusi ja olid muidu kergelt mõjutatavad.
Kõige rohkem meeldis, kuidas mehe ja naise vaheline tüli voolas (sest suurim osa etendusest oli majaomaniku ja tema alluva tüli). Kui kõik inimesed maailmas samamoodi tülitseksid, lauldes, ma isegi ei kujuta ette, kui palju ilusam oleks maa peal elada.
Foto allikas: Sirp (+norm arvustus ka seal)