Lavastus: Isamaa pääsukesed
Lavastaja: Priit Pedajas
Teater: Draamateater
Kestus: 2 tundi 50 minutit
Esietenduse kuupäev: 15. juuni
Külastuse kuupäev: 17. juuni
Oeh. Hingest tahaks midagi head tegelikult öelda, sest usun, et oleks ma paremas tujus või paarkümmend aastat vanem, naeraksin ka ehk natuke.
Lavastus näitas, kuidas elab üks väike teater, kuidas toimivad ja koostöötavad inimesed selle sees. Kui raske on elu, sest katus ja peldik vajavad vahetamist. Presidendi rolli eest väike korruptsioon ka ikka.
Kui muud pole rääkida, teen siis ümberjutustuse nii palju, kui mäletan. Naiskollektiiv vaevles, et igav on. Siis nende lavastustekirjutaja kirjutas lavastuse sellest sõjast, kus noored poisid läksid võitlema (jumal, kui häbi on, et ma pole kindel mis sõda see oli, ja interneti pole, et guugeldada). Probleem oli siis selles, et kuidas nad niimoodi lavastavad noori poisse kui kõik on keskealised või vanemad näitlejannad. Aga võtsid kindlameelselt ette. Käis palju juttu nende isiklikest eludest ja muidugi on väikses teatris kõik pereliikmed ka teatriliikmed. Ühe naise mees taheti sundida ka näitlejaks aga ta läks vetsu ja tagasi ei tulnud (naeru koht). Ja nii edasi. Lõppes etendus eduka lavastuse esietendusega (see oli muusikal kusjuures pealekauba) kus esitati kohmakalt naljakas lauluke, mis oli vaid enamuse jaoks naljakas (mitte minu).
Palju naeru kohti, millest mina ei osanud osa võtta.
Aga muidu tore oli.
Foto allikas: Draamateater