Lavastus: Sweeney Todd
Lavastaja: Tanel Jonas
Teater: Vanemuise
Kestus: 3 tund 10 minutit
Esietenduse kuupäev: 6. juuni
Külastuse kuupäev: 16. juuni
Nägin 2. koosseisu.
Oh, Vanemuine
Võibolla ma arenen
Kuigi kaheldav
Ja kui internetti pole, ei saa ka infot, et objektiivset analüüsi pakkuda.
Nina tilkus – sahistasin salfrätikute pakiga; kurgus kraapis – sahistasin kurku pehmendavate kommide paberitega… ja minul endal olid kõrvad lukus, seega vähemalt mind sahistamine seekord ei häirinud kordagi. Ma olin haige. Väga halb on teatrisse minnes olla haige. Muidugi palju mõjutab seal viibimist etenduse kvaliteet… kui ma seda olen üldse kunagi vaadanud. Ma ei tea mida ma etenduste juures vaatan. Tõenäoliselt kvaliteeti pole ma veel õppinud nägema. Mina oskan näha enamasti vaid seda, kuidas etendus paneb mind tundma ja mida mõtlema (kui üldse). Tunnete teed edasi minna – peale selle, et mul oli ennast üldse ebameeldiv tunda (unistasin vahel tuimestusest; see oli see sama haigus, mis poolel elanikkonnast oli seal suve alguses, kui köhiti klimpe välja) lisaks muretsesin ma end oma võimaliku (väga tõenäolise) häirivuse pärast.
Ma ei teadnud Sweeney Todd’i lugu. Teadsin vaid, et ta lõikab kaelaartereid. Ma olen rahul sellega, et mul pole aega lugeda tutvustusi-kirjeldusi enne tüki vaatamist.
Tulid lauluga. Väga ebaprofessionaalne minust aga ma pole kindel, oli see muusikal või ooper või miski kolmas. Varem arvasin, et ooper on see, kus ei peagi sõnadest aru saama, sest neid hääldatakse lauldes nii ne raspolozhenqmi arusaamiseks. Sweedey Toddist sain ma aru. Hääled kõlasid selged ja pehmed.
Pealtnäha kahekorruseline lava mängis hästi välja kõikide tegevuste toimumiste kohad – kohtuniku kodu, Sweeney pügala, pirukaäritoodangu podval ja vahepealsed vahepalad. Alguses tundus mulle, et vaade on pigem kummitusterohkest mahajäetud lihakombinaadist, mis andis kogu mänguväljakule kõleda, roostetanud ja niiske atmosfääri. Kusjuures oligi lihakombinaat, kui poolpaljaid, lihalõikamiseks markeeritud mehi välja toodi.
Võttes kokku kaks ilusamat stseeni – Sweeney Toddi tütre kloonide/kummituste (ta oli veel elus, see oli lihtsalt vast niisama effekt) ilmumine ning teisena tumedas rõivais patuste naiste väike tantsutaoline asi – veeres lumepallina kokku haarates ka varasemad kogemused mõte sellest, et naised on silmailuks aga mehed väljendamiseks. See on suur halb üldistus, aga mina seda näen (no muidugi enamasti tegelikult pole nii ja keegi pole ei silmailuks ega väljenduseks… lihtsalt kui on olnud miskit väga tugevalt eristuvat mu silmad märganud, siis just seda).
Vaese mehe lugu oli täpselt selline, mida naudiks meeleldi kodus teki all, rüübates ehk mõnda tervendavat puljongit ja siinkohal ma varjatult väljendan tänu, sest sisseelades (mis toimus päris kiiresti) loo kulgemisse ma tundsin end kordagi mitte halvemini kui oleksin tundnud kodus. Soe ja hea ja mugav ja ma peaaegu ei mõelnud oma enda kehale, ma olin niivõrd sees. Ma ei tea, kuidas see toimis ja mis energiad need olid, sest tegelikult laval toimuv nägi välja peaaegu tavaline.. ainult et väga palju toredam. Ja see oli vaimukas! Võibolla see oligi ainuke nali, aga see oli piisavalt erk, et mällu jäädvustuda suure kirsina tordi peal. Ma mõtlen seda osa, kui neil hakkas pirukatäidiseks liha otsa saama ja peategelased tulid lava äärele vaatama, mis magusat oleks publikust saada.. nimetasid paar kaheldava väärtusega ametit ja siis ‘’elustiilikonsultant’’ ja siis ma naersin.
Mõtlen, et vist ma jälgisin seda lihtsalt kui lugu. Lugu oli puudutav. Mu emotsioonid sõltusid puhtalt vaid loost. Seda oli väga meeldiv ja mugav vaadata, mis nüüd mõeldes räägib mulle sellest, et oli hästi mängitud ja hästi balanseeritud, sest ma kordagi ei mõelnud ühestki halvast väljapaistvast detailist – ma ei leidnud seda.
Ma küll ei tea, kas tasub nüüd kohe Vanemuise üldhinnangut tõsta… Sest ma ei oska teada, kas on mul mingi nõrkusealuseline valgustushetk teatrimõistmise alal või ma lihtsalt ei taha oma ebameeldivat seisundit raskendada, seega alateadvus näeb kõike ümbritsevat natuke ilusamana, kui muidu.
Foto allikas: Maris Savik (Vanemuise koduleht)