LavastusPelgan igat vihmapiiska
Lavastaja: Madis Kalmet
Teater: Eesti Draamateater
Kestus: 2 tundi ja 5 minutit
Esietenduse kuupäev: 12. mai
Külastuse kuupäev: 15. mai

 

Mees ja naine on töötanud koos välismissioonidel. Üks missioonidest läheb halvasti ja tekitab küsimusi, mis nõuavad vastuseid. See on lugu armastusest, reetmisest ning sidemetest, mida niisama lihtsalt lahti ei haruta. Öeldakse, et juhuslikke kohtumisi ei ole olemas. See võib tähendada kahe teineteisele määratud inimese kohtumist. Aga ka ohvri kohtumist timukaga.

Nii on kirjutatud kodulehel.

Suurem tähelepanu oli nende omavahelistel suhetel. Nende missioonidesse mina süveneda ei jõudud. Mulle pigem meeldisid näitlejad (põhiliselt selle pärast, et karjusid mitte väga valjult). Vahel elasin kaasa naisele, kuigi olin tihti pettunud ta valikutes.

Häiris see, et lõpu lähedal ma ju teadsin, et pauk tuleb ära, isegi näpud olid kõrvade juures… a ikka ehmusin.

Pelgan igat vihmapiiska – rohkem nagu Pelgan igat Draamateatri külastust. Olgu olgu, nali. Pole seal nii hullu midagi, ma hakkan juba harjuma (kõrvalisi tegevusi mitmekülgsemaks muutma ja näiteks sellel etendusel kirjutasin märkmikusse väga ilusa ja mahuka osa oma raamatust). Kuigi minu kujutluses värbati mind juba sekti, mille põhimõte on TEATER ON SUURIM KUNSTt ja ma enam ei ärritu ka ilma suitsu ja alkoholita. Ma ei oska öelda midagi head aga midagi halba tegelikult ka ei ole meelel. Hea meelega ma ei ütlekski midagi.

 

Foto allikas: Eesti Draamateater