Lavastus: Sherlock Holmes: Igavesed pärlid
Lavastaja: Merilin R. Jürjo
Teater: Tartu Üliõpilasteater
Kestus: 1 tund ja 30 minutit
Esietenduse kuupäev: 20. aprill
Külastuse kuupäev: 28. aprill
Enne etenduse algust kuulsin, kuidas (tõenäoliselt) nemad tegid ergutava energiaringi (tõenäoliselt panid käed keskelt kokku) ja karjusid midagi korraks.. Väga armas. Ma ootasin erilist energiat, sest eelarvamus ütles mulle, et nad mängiksid erilise entusiasmiga. Ma arvasin (ja endiselt ma ei täea päris hästi) kui ”professionaalsed” on need näitlejad seal, aga nähtu põhjal võin omalt poolt kinnitada, et mõnele ilusale suurele hallile majale nad alla ei jää.
Taaskord on meesnäitlejad võrdlemisi märkimisväärsemad (mu kevadine subjektiivsus). Mulle tihti tundub, et naised on lihtsalt ilusad ja andekad, aga midagi huvitavalt erilist märkan päris harva, eriti klassikalistes lavatsustes, …võibolla peabki säilitama neutraalsust, kuid seepärast kahjuks tihti ei tunne tegelase hingestatust.
Loos oli meeldiv tasakaal krimi ja romantika vahel. Sherlock ajas küll närvi oma pingestatusega alguses (kuigi ma ei tea, võibolla ta oligi originaalis närvihaige.. kui nii, siis imeline mäng!) ja loo kulgemine oli liiga ettearvatav, aga üsna kiiresti ma ei viitsinud näha ainult negatiivseid asju ja otsustasin lihtsalt näha. Lühiümberjutustus: keegi varastas mingi aarde. Samal ajal oli Watson ootamas oma ammuse armastusesõnumikest, mida ei tulnud enne, kui nende teed olid ristunud ”ootamatult”, ehk selle Watsoni ellu tekkis uus silmarõõm, kes juhtus olema selle ammuse armastuse (ma ei tea, kes, aga umbes jünger või koduabiline.. igatahes nad elasid koos). Kordamööda sai jälgida kahe loo arengut: 1) aarde otsingud, 2) Watsoni melodraamat kahe naise vahel. Mõlemad lõppesid õnnelikult (kuidas siis muidu)…
Kahjuks või õnneks meeldis mulle seda vaadata ainult ilusate meeste pärast. Ja samas see oli meeldivaim krimilugu, mida ma laval olen näinud. Siinjuures ma märkisin, et teater on minu vastuvõtmisele endiselt päris keeruline kunsti vorm. Seda kindlasti juba harjumuse puudumise põhjusel.
Foto allikas: Tartu Üliõpilasteatri koduleht