Lavastus:  Öökuninganna
Lavastaja:  Eero Spriit
Teater: Vana Baskini Teater
Kestus: 2 tundi
Esietenduse kuupäev: 17. veebruar
Külastuse kuupäev: 3. märts

 

 

Mulle tundub, et oskan juba näha lavakujundusest, kas istuda esi- või kõige tagumisse ritta.

Mulle meeldib mõelda ja ei meeldi kui on kõik ettemääratud. Mingil põhjusel ma teadsin, et peategelane sureb. Seda teades ma olin huvitatud, mis siis pärast tema surma juhtub. Terve esimese vaatuse oli ta elus. Ma olin pettunud, sest tegelikult mind üldse ei huvitanud, kuidas ta oma ebaõnnestunud elu elab.

Tegelasteks oli noormees ja vanaproua. Noormees oli tulnud tööle rikka vanaproua eest hoolitsema, lootes suurema rahalise kasumi peale. Vanaproual oli vaja tähelepanu ja armastust, sest ta ise sellega vahel hakkama ei saanud. Saatis endale kirju ja oli muidu niisama ka vastik.

Ma tundsin, et mina pole üldse see publik, kellele see lavastus rõõmu pakuks. Ma isegi ei teadnud, mis on validool, mis tekitas segadust, sest kõik kõik peale minu teadsid ja said naerda nalja üle.

Peale teise vaatuse algamist uinusin üsna kiiresti. Ma mäletan, et tekkis arusaamatus, kui nad suudlesid, mis põhjustas rohkemat häälepingutust lavaolijatelt, mis äratas mind üles. Ma polnud seadnud magamajäämist eesmärgiks, ent see oli nii tore kogemus. Esimest korda oma karjääri jooksul ma jäin teatris magama.

 

Foto:  Vana Baskini Teater