Lavastus: Minu vanaisa oskas lennata
Lavastaja: Mark Demjanov
Teater: Piip ja Tuut
Kestus: 55 minutit
Esietenduse kuupäev: 23. september
Külastuse kuupäev: 30. september
Esimest korda elus läksin teatrisse ühe ääretult ebameeldiva kaaslasega – pohmakaga. Kui raske ja väsitav võib olla istumine… Ma arvasin, et olin juba piisavalt kogenud uniseid ja väsinuid ja isegi haigena teatris passimisi.. aga kui on sees pohmakas ja ees on huvitav tükk, mida sa tegelikult siiralt tahad jälgida… Üks eluline õppetund juures igatahes.
Etendus rääkis keskmisest perekonnast, kus lapsevanematel pole aega kuulata, veeta aega ega muud moodi süveneda oma lähedastesse inimestesse. Vanemad käskisid lugeda pojal raamatuid kuigi ise polnud seda ammu teinud. Poeg avastas, et vanaisa, kes pole aastaid rääkinud tegelikult on võimeline seda tegema ja pole rääkinud vaid selle pärast, et teda ei kuulata.
Poiss ja vanaisa alustavad raamatupõhise seikluse, kus päästavad hobuse kirikutornist ja teevad igasuguseid toredaid asju.
Rääkisid midagi maastikust või ma ei tea (mu aju fuktsioneeris üsna halvasti)… ‘’Oleks tore, kui inimene suudaks end ise soost välja tõmmata’’ kõlas tulnuka (?) suust ja ma järsku sain aru, et kõik maailmas võib olla sügavamõtteline.. absoluutselt kõik.
Ma olin natuke pettunud, sest lootsin ja ootasin näha Piip ja Tuutu. Aga pole viga.
Etendus oli tore. Oma lapsi viiks vaatama.
Foto allikas: