Lavastus: Elokäük
Lavastaja: Anne Türnpu, Eva Koldits
Teater: Hageri palvemaja suveteater (?)
Kestus: 1 tund 20 minutit
Esietenduse kuupäev: 17. august
Külastuse kuupäev: 28. august
Jälle midagi megasuper huvitavat, värsket uut! Uskumatu, et suve lõpp mind niiviisi üllatas. Sügis ongi mu lemmik aastaaeg, aga et ta nii intensiivse ärkamisperioodina minu teatri aastas ette astub, ei oleks osanud arvata.
Ruumi keskel oli poodium. Publik istus mõlemal pool sellest. Poodiumi otsas asetses ansambel Triskele, kelle muusika viis mu tunnetusliku hinge tantsupõrandale ja maise keha pani lihtsalt hõljuma oma maagiliste muusikaenergialainetuses.
Enne etendust võttis sõna Hageri Palvemaja omanik või keegi lihtsalt oluline inimene. Talle väga meeldis rääkida, sellest saime kohe aru.
Näitlejad astusid ette rahulikult lugusid vestes. Mulle tundus, et iga lugu rääkis illustreerivalt ühest seitsmest vastuhakust Jumala vastu ja tagajärgedest. Päris sünge ja sügav, aga samas nii nauditav. Nauditavaks tegi esitluse stiil tervikuna. Lava(poodium) oli minimalistlik. Näitlejatel olid vahepeal käes labida otsad ja mingi aeg nad värvisid oma nägu natuke nö vere ja söega.
Lugu kuningast, kes vihastas laulu peale, mis ütles, et rikkast võib saada vaene ja vaesest rikkas, jääb meelde tõenäoliselt kõige pikemalt. Vihastas ja siis läks jalutama. Läks jõe äärde, kus teisel kaldal nägi imeilusat hobust rohtu söömas. Muidugi tahtis kuningas hobust endale. Võttis riided seljast ja läks jõge ületama. Jõudnud kaldale, hobust enam ei olnud. Ujus tagasi, aga tema kuninglikud riided olid nüüd kadunud. Tagasi lossi teda muidugi ei lastud. Oli mingit aega vaese inimesena ellu jäänud kui lõpuks õnnestus tal pääseda naermaajajana kuninga ette. Bla bla bla ja siis praegune kuningas ütles: ”mina olengi see hobune”. Et siis hobune oli vaene aga sai järsku kuningaks.
AGA meeldejäävaks jääb see sellepärast, et kui näitleja oli kirjeldamas olukorda, kus kuningas alles jõe ääres veel oli ja alles hobust nägi, siis kõndis Hageri palvemaja ümber ühe tiiru imearmas poni, keda nägi mitte väga paljust aknast, mis palvemajas on.
Bravo igatahes.
Foto allikas: plakatifoto