Lavastus: Meretagune paradiis
Lavastaja: Tiit Palu
Teater: Kuressaare Linnateater
Kestus: 2 tundi 20 minutit
Esietenduse kuupäev: 31. juuli
Külastuse kuupäev: 10. august
Laval väike kivimüür ja natuke taimi taustaks. Kuidagi ikka meenutas vanaema elutoa kujunduse stiili. Plastmasstaimed on vist selle stiili põhikomponent.
Ma oletan, et suurem osa publikust koosnes saarlastest endist või inimestest, kellele Saaremaa kuidagi südamelähedane on. Lavastus loetles üles saarlaste suurimad veidrused. Mina polnud Saaremaaga kunagi väga lähedane olnud, kuid see ei seganud mul nautida. Publikust oli aru saada, et kõik, mis nad räägivad on päris tõsi. Seega sain hea ülevaate Saaremaa kommetest.
Kõik viis näitlejat olid olulised üldpildi loojad oma omapärasustega. Meeldejäävamad olid aga mõlemad naised. Suhestumise värk tõenäoliselt.
Süžee keskmes oli püüdlus integreeruda saare ellu. Isa tahtis ehitada kodu. Tütar uuris elu ja püüdis sulanduda. Kohalikud elasid oma elu ja jagasid lugusid ja kogemusi. Suvel lõbustasid turiste ja töötasid välja plaane, kuidas seda veel efektiivsemalt ja tulukamalt teha.
Umbes pooleks jagunesid situatsioonid. Pooled olid pigem naerma ajamiseks ja teised heatahtlikult südamlikud. Ma naeratasin paaril korral aga emotsiooni ma püüda ei osanud.
Mulle väga meeldisid aidaseinamaalingud ja laulukesed kitarrisaatel.
Foto allikas: plakatifoto