Lavastus: Piip 20 ja Tuut juubeldavad
Lavastaja: Haide Hännamäe ja Toomas Tross
Teater: Piip ja Tuut
Kestus: 2 tundi
Esietenduse kuupäev: 11. juuli
Külastuse kuupäev: 21. juuli
Lihtsalt super. Ilus päikeseline päev. Lapsed vaimustuses naersid kiljudes. Mina ei suutnud tikkida, sest need andekad inimesed oskavad teha asju mitmekülgselt ja korraga väga laiale publikuga. Kui üldistada, võib üelda, et publikule, kes oskab nautida lihtsuse geniaalsust ja geniaalsuse lihtsust.
Piipu ja Tuutu olin näinud eelnevalt vaid täiskasvanute Siberi etendusel. Olin veel täisa algaja ega suutnud mõista suurt asja, kuigi lõpus olin vägagi liigutatud.
Juubelietendus oli koostatud paljudest lavastustest, mida nad varem teinud olid. Lastelavastused ning natuke Hamletit. Lastele pakkus rõõmu vast kõige rohkem äparduslik näitlemine ja žangloorimistrikid ja pika reha laubal hoidmise oskus. Üks armas väike tüdruk tahtis olla veidi täiskasvanulikum ja tiris koguaeg oma vanaema käisest pärides: ‘’Nad ju teevad nalja!! Nad tegelikult ju saaksid! (lauda tõsta)’’
Teisi lapsi, kes vabalt naeruhooga kaasa läksid oli veel meeldivam jälgida ja näitlejate energialaengut sellest. Tundub, et nad tõesti armastavad lapsi ja seda kõike, mida nad on võimelised laste jaoks tegema. Siiras lõbus
Lisaks kõigele lõbusale oli see ka piisavalt õpetav. Näiteks oli seest veidi seda sama Hamletit, lastelt küsiti kas nad teavad mis või kes on sponsor ja lühidalt naljatledes mängiti läbi karuga kohtumise situatsioon.
Üks lemmikuid vaatamisväärsusi sellest korrast oli ilusad heledakarvalised prožektorimehe jalad ja pea. Kõndis minu eest piisavalt kordi mööda. Lõhnas ka hästi.
Teise vaatuse starteriks oli üks inimsuuruses jalalaba (+ 10 cm pärisjalast (ma lihtsalt ei tea, kuidas seda kehaosa nimetada)). Varbaküüned olid lakitud punaseks. See oli tõenäoliselt kartongist, sest etenduse ajal kõrval seistes kukkus tuule käes pikali. Üks näitlejatest mahtus ilusti sisse ja nii see jalg publiku äärest, muidugi riivates mõnda, jõudis lavale. Jalaga seoses oli ka piisavalt korralikke nalju. Mõtlesin siiski, kas jalg tehtigi vaid selle 5 minutilise naeru nimel? Vastust ei oota, sest see oli originaalne lavakujunduse lisa.
Kõige rohkem rõõmu pakkus mulle vast siiski naerda tõesti ausalt kaasa. Vahel tundsin end veel eriti võimsana, mõeldes, et sellest naljast lapsed täiesti aru ei saa, aga mina saan.
Foto allikas: plakatifoto