Lavastus: Kuuvarjutus
Lavastaja: Eili Neuhaus
Teater: Hüüru mõis
Kestus: 1 tund 10 minutit
Esietenduse kuupäev: 4. juuli
Külastuse kuupäev: 10. juuli
Kaks täiesti erinevat Mariet olid saanud sõnumid palvega kohtuda. Koha peal selgus, et kumbki neist polnud sõnumit saatnud, kuid autor oli naiste samanimeline. Varsti avastasid nad, et on ruumis luku taga. Olles üksteisepeaaegu et vastandid, oli ka reaktsioon probleemile ja lähenemine esialgu olukorda veel rohkem pingestavam. Sõnumi saatja eesmärgiks oli vist muuta naised ühtsemaks ja kokkuhoidvamaks läbi suhtluse. Suhtleine viis usaldusliku avanemiseni. Olen üsna kindel, et kõik, mida need mõlemad tegelikult hingepõhjast algusest peale tahtsid, oli rääkida end tühjaks. Tunnetest, juhtumitest, ebamugavustest. Peitsid oma pärismõtteid hirmust.
Laval oli laud, mille taga naised istusid enamus aega, närveeritsedes vahel jalutasid ringi ka. Selle poolest oli huvitavam ja mugavam jälgida vaid näitlejaid, kes tegid super-imelise töö. Mulle väga meeldib Rakvere näitleja hääl. Üldpildis olid mõlemad naised tasemel. Karakterid olid tõepärased, erinevad. Mõningate käitumiseripärade allajoonimine pani minu naerma, sest neid iseloomujooni või harjumusi leidub ka minu tutvusteringkonnas.
Varemgi olen märganud, et minule on palju tähtsam mida näitlejad näitavad oma kehakeele ja näoilmetega, kui mida ütlevad sõnadega. Märkasin mitu korda, et kui öeldi nö. nali, paljud naersid, aga mitte mina. Kui aga koomilisus oli situatsioonis/emotsioonis/reaktsioonis, ma olin üks väheseid julgelt itsitavaid inimesi ja seekord kõige valjem neist.
Üks huvitavamaid hetki oli ühe tegelase räägitud lugu filmilõigust, kus Brando külmavereliselt margariini kasutas selleks mitte ettenähtud kohas, et sisse läheks. Loo struktuur oli väga meeldiv oma voolava kirjeldustega ja kõrghetke järskusega, kuid ka väga huvitav oli jälgida publikud. Enamasti naersid vaid mehed, meeste naised vaatasid oma mehi mingisuguse huvitava pilguga. Mina ei kujuta ettegi, kas nad vihjasid või see oli see pilk, et ‘’nii naljakas ka nüüd ei ole’’.
Etendus oli üleni meeldiv, siiras ja täis armastust. Ilusa lõpu peale tuli pisar silma ja palju mõtteid sellest, kui oluline on suhtlemine.
Foto allikas: Plakatifoto